Tugevusarvutuste tegemise võimekus
Baltimaade suurim arhitektuursete klaasikinnituste ladu
1600+ projekti Baltikumis ja Skandinaavias

Mida peaksid klaaspiirete kohta teadma?

Siin seletame lahti klaaspiirete tegemise olulised nüansid, mis tulenevad tehnilistest nõuetest ja meie kogemusest. Näiteks tihti küsitakse, kui paksud peavad klaasid olema või millist tüüpi piiret oleks mõistlik teha. Ühest vastust pole, sest kõik sõltub konkreetsest projektist, aga siiski võib anda mõned üldised näpunäited.

Nõuded piirete kasuskoormusele

Piirete puhul peab teadma, et Euroopas kehtivad üldised piirete kasutuskoormuse nõuded. Kasutuskoormust väljendatakse ühikuga kN/m – see tähendab seda, mitu kilonjuutonit horisontaalset koormust mõjub ühe jooksva meetri piirde ülemisele servale.

Näiteks kui lükkame rõdupiirde kolme meetri pikkust ülemist serva 3 kN (ehk 300 kg) jõuga ühtlaselt väljapoole, siis mõjub sellele piirdele kasutuskoormus 1 kN/m. Kasutuskoormused on klassifitseeritud järgmiselt:

  • 0,5 kN/m – eluruumides asuvad piirded;
  • 1 kN/m – avalikes ruumides asuvad piirded;
  • 3 kN/m – rahvakogunemiseks ette nähtud ruumide piirded, nt staadionitribüünid.

Klaaspiirete tüübid

Klaaspiirded jagunevad oma konstruktsiooni poolest järgmiselt:

  • täisklaaspiirded:
    • alaprofiiliga kinnitatud;
    • punktkinnitustega;
  • postidega klaaspiirded.

Täisklaaspiirde korral võtab klaas ise kogu koormuse vastu ja peab seetõttu olema paksem kui postidega piirete korral.

Üldine reegel on selline, et alaprofiiliga täisklaaspiirdel kasutatakse eluruumides (0,5 kN/m) karastatud-lamineeritud klaasi paksusega 6 + 6 mm, avalikes ruumides (1 kN/m) 6 + 6 mm või 8 + 8 mm ning staadionitribüünidel (3 kN/m) 10 + 10 mm või 12 + 12 mm.

Vahel kasutatakse täisklaaspiiretes ka 10 mm või 12 mm monoliitseid karastatud klaase, kuid kukkumisohu korral seda kindlasti teha ei tohiks. Alaprofiiliga klaaspiirdele sobiva klaasipaksuse leiad ka meie kalkulaatori abil.

Punktkinnitustega täisklaaspiirde korral on sobivat klaasipaksust keerulisem soovitada, kuna siin on peale kasutuskoormuse veel tegureid, mida peab silmas pidama – näiteks kui suur on punktide horisontaalne ja vertikaalne vahekaugus.

Lisaks tuleb punktkinnituste korral arvestada, et klaasis olevad kinnitusavad teevad klaasi nõrgemaks, sest ümber avade asetsevad pingekontsentraatorid.

Üldiselt võib aga öelda, et eluruumides (0,5 kN/m) võiks kasutada karastatud-lamineeritud klaasi paksusega 8 + 8 mm ja avalikes ruumides (1 kN/m) 10 + 10 mm. Rahvakogunemiseks ette nähtud ruumides (3kN/m) ei ole võimalik mõistliku klaasi paksusega punktkinnitustega kinnitusviisi kasutada.

Sobivad punktkinnitused täisklaaspiirdele

Lisaks klaasi paksusele peab silmas pidama, et täisklaaspiirdele sobivad punktkinnitused läbimõõduga 45–60 mm. Kui kasutada väiksemaid punktkinnitusi, tekib ümber klaasi avade liiga suur kohtpinge, mis võib klaasi lõhkuda.

Iga punktkinnituse paari horisontaalne vahekaugus peaks olema maksimaalselt 0,5 meetrit ehk ühe meetri kohta peab kasutama vähemalt nelja punktkinnitust. Vertikaalne vahekaugus ülemise ja alumise punktkinnituse rea vahel peaks olema vähemalt 120 mm tsentrist tsentrisse, kuid mida suurem on vertikaalne vahe, seda paremini talub piire koormust. Punktkinnituse ava serva kaugus klaasi servast peab olema vähemalt kaks korda klaasi paksust ning klaasi nurgast kuus korda klaasi paksust.

Koormus postidega klaaspiirde korral

Postidega klaaspiirde korral võtavad piirdele mõjuva koormuse vastu postid ja nende külge ühendatud käsipuu. Laialt levinud posti- ja käsipuumaterjalina kasutatakse roostevabast terasest 42,4 × 2 mm ümartoru ja 40 × 40 × 2 mm nelikanttoru, millega on võimalik teha klaaspiiret koormustaluvusega kuni 1 kN/m, kui postide vahekaugus on maksimaalselt üks meeter.

Postide vahele kinnitatakse klaasid tavaliselt klaasiklambritega, mistõttu pole vaja klaasidesse kinnitusavasid teha. Kukkumisohu korral peab kindlasti kasutama lamineeritud klaase paksusega 4 + 4 mm, 5 + 5 mm või 6 + 6 mm, sõltuvalt projekti nõuetest.

Klaaside vajumisoht

Klaasiklambritega kinnitamisel peab arvestama, et klaasid võivad teatud asjaoludel hakata aja jooksul klambrite vahel alla libisema. Seda võib põhjustada näiteks klaasi vibreerimine tuule mõjul, suur temperatuurikõikumine või klaasi pinnale töötlusest jäänud õhuke õlikiht.

Et klaaside allavajumise ohtu vältida, soovitame kasutada klaasiklambrite turvataldasid – osal klambritel saab neid lisatarvikuna juurde tellida ja osal on turvatallad komplektis olemas.

Teine võimalus on kasutada klaasiklambritel kaasas olevaid turvatihvte, mille jaoks on küll vaja enne klaasidele õigetesse kohtadesse avad freesida.

Nõuded klaaspiiretele võivad riigiti erineda

Oluline on märkida, et eri riikides võivad klaaspiirete kohta kehtida erisugused nõuded. Näiteks mõnes riigis nõutakse, et klaasi läbipaine koormuse all ei tohi ületada teatud väärtust.

Siinsed soovitused ei põhine riikide erinõuetel, vaid standardil EN1991-1-1:2000 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused“ ja meie kogemustel.

Võta julgesti ühendust

Kui on küsimusi meie toodete, tarne või erilahenduste kohta, võta julgesti ühendust. Sinu kirjale vastab Marko ning kõige mugavam on kasutada allolevat kontaktivormi.

    Sinu e-post
    Sinu sõnum

    Marko Mätlik

    Eesti müügijuht