Tugevusarvutuste tegemise võimekus
Baltimaade suurim arhitektuursete klaasikinnituste ladu
1600+ projekti Baltikumis ja Skandinaavias

Punktkinnitusega klaasfassaad – mis see on ja milleks?

Klaasfassaadidega hooneid kerkib linnapilti järjest rohkem. Läbipaistvaid seinu kasutatakse büroohoonete, kaubanduskeskuste, kortermajade ja paljude teiste ehitiste puhul.

Siin-seal on aga näha hooneid, mille sissepääs või lausa terve sein tundub hõljuvat justkui õhus. Klaasseina läbipaistvust ei takista ükski raam ja selle puhast ilmet ei riku ükski detail. Kuidas see võimalik on? Kuidas saada võimalikult läbipaistev klaasfassaad?

Punktkinnitused – rohkem valgust, efektsem lahendus

Vastuseks on puntkinnitused ning erineva kuju ja suurusega kronsteinid või tugidetailid, millega suured klaasimassiivid erinevast materjalist konstruktsiooni külge kinnitatakse. Nii on võimalik igale hoonele lisada modernsust ja õhulisust, sisse pääseb veelgi rohkem valgust ja kui on kasutatud klaasposte, näeb ruumist välja ükskõik millise nurga alt.

Solna parkimismaja klaasfassaad, Stockholm
Foto: Michael Perlmutter

Lisaks suuremale valguse läbilaskvusele näeb punktkinnitustega fassaad ka erakordselt efektne välja. Võime julgelt öelda, et ükskõik kui erilise ja eksklusiivse lahenduse arhitekt on välja mõelnud, punktkinnitustega on võimalik see ellu viia.

Seejuures on punktkinnitustega lahendust võimalik kasutada mitut tüüpi fassaadi puhul.

Klaasekraan

Klaasekraani puhul on tegemist justkui läbipaistva koorikuga, mis katab ühekordse klaasseinana maja fassaadi. Sellist lahendust on kasutatud näiteks Eesti Rahva Muuseumi hoonel, kus betoonist maja seina katab õhuline siiditrükiga klaas, nende kahe vahele on paigutatud valgustus, mis muudab klaasekraani eriti efektseks.

Eesti Rahva Muuseumi klaasfassaad, Tartu
Foto: Kaupo Kalda

Samalaadselt saab klaasi kasutada ka hoonetes sees, näiteks liftišahtide ümber, piiretena või mujal, kus arhitekt on mõne põneva lahenduse ette näinud. Punktkinnitusega on võimalik ilma raamideta klaase kinnitada väga erinevate nurkade alla.

Samamoodi võib klaasiga katta ruumi lage. Tihti paigutatakse lae ja selle all rippuva klaasekraani vahele valgustus, mille abil saab ruumi tekitada huvitava valguslae. 

Kirkast klaasist ekraani taga saab eksponeerida ka väärtuslikke kunstiteoseid või muid esemeid. Selliselt on kaitstud näiteks Niguliste kiriku Antoniuse kabelis asuv „Surmatantsu“ maal.

Kui rääkida klaasekraani kasust, mis sellel lisaks efektsele välimusele on, siis on selleks mõningane tuule- ja mürakaitse ning väiksemal määral ka soojapidavus. Trükitud mustriga klaasid ja spetsiaalsed päiksekaitsega klaasid kaitsevad ruume ka liigse päiksekiirguse ehk soojenemise eest.

Tampere Ülikooli haigla klaasekraan, Tampere
Foto: Tapio Koivula

Klaasekraaniga on võimalik värskendada ka mõne vana hoone välisilmet, kattes selle seinad klaasiga.

Klaaspakettidega soe klaasfassaad

Vaimse tervise keskuse klaaspostidega fassaad, Portrane, Iirimaa

Punktkinnitusi saab kasutada ka sooja klaasfassaadi ehk sisuliselt maja välisseina puhul. Sellisel juhul kinnitatakse 2- või 3-kordsed klaaspaketid punktkinnitustega kandevkonstruktsiooni (eriti eksklusiivse lahenduse puhul näiteks klaaspostide) külge. Tulemuseks on iga nurga alt läbipaistev, samas soojapidav fassaad.

Konstruktsioonina võib kasutada väga erinevaid materjale – juba mainitud klaasposte, puitu, liimpuitu, terast, betooni, komposiittalasid jm.

Kui kasutada alloleval pildil olevat konstruktsiooni, kus punktkinnitus hoiab kinni ainult paketi sisemisest klaasist ega ulatu paketi välispinnale, on maja välisseina pesu kordades lihtsam kui muude lahenduste puhul. Pole ühtki segavat detaili, pind on ülalt alla täiesti sile. Samuti tagab selline lahendus klaaspaketi maksimaalse soojapidavuse, kuna puudub külmasild.

Paketi sisemisest klaasist kinni hoidev klaasfassaadi punktkinnitus

Katuselaternad ja klaaskatused – võimalus hoone veelgi huvitavamaks ja valgemaks muuta

Arhitekt saab punktkinnitustega klaase ära kasutada kolmandalgi moel. Selleks on katuselaternad ja klaaskatused. Katuselatern on arhitektuurne element hoone katusel, läbi mille pääseb hoonesse rohkem valgust. Sageli tehakse katuselatern plastikust, kuid punktkinnitusega klaaslatern muudab hoone välisilme ja ruumi enda veelgi põnevamaks ja eksklusiivsemaks.

Vaimse tervise keskuse katuselatern, Portrane

Punktkinnitustega on katuseklaase turvaline ja lihtne kinnitada kandevkonstruktsioonile, milleks võivad olla ka näiteks klaastalad. Lisaks omakaalule ja tuulekoormusele peab katuselahenduste puhul arvestama ka lumekoormusega.

Grand Poet Hotelli klaaskatus, Riia
Foto: Aivars Siliņš

Tuleme appi nii ehitajatele kui arhitektidele

Arhitektid võivad julgelt unistada ja ükskõik kui põnevaid lahendusi paberile panna, sest sõna otseses mõttes – piire ei ole. Punktkinnitustega on võimalik lahendada ükskõik millist disaini.

Sageli ei oska paigaldaja sellise lahendusega midagi peale hakata, sest tegemist on nišitootega, millega kõik ehitajad ei ole kokku puutunud. Arhitektide soovide elluviimisel saame appi tulla meie või mõni teine spetsialist, kes igapäevaselt selliste fassaadidega tegeleb.

Iga punktkinnitusega klaasfassaad eeldab ehitajalt projektipõhist lähenemist, kuna fassaadile mõjuvad tuulekoormused ning klaaside mõõdud on alati erinevad. Sõltuvalt tuulekoormusest tuleb välja arvutada õige klaaside paksus, millest sõltub klaaside omakaal. Tuulekoormus ja omakaal on aga aluseks õigete kinnitustarvikute valimisel. 

Aitame luua turvalisi klaasfassaade: teeme tugevus-, tuulekoormus- jm arvutused, pakume välja kõigile nõuetele vastava lahenduse, teeme projekti ning toodame ja tarnime tooted, millega anname kaasa tugevusdeklaratsioonid ja garantii. Tellija saab meie käest täislahenduse.

Kõige rohkem kasu on meie inseneriteadmistest aga siis, kui meid kaasata juba arhitektuurse lahenduse välja töötamisel.

Arhitektide ja projekteerijate töö lihtsustamiseks oleme täisklaaspiiretele välja arendanud BIM-objektid nii Autodesk Reviti kui Archicadi jaoks. Need on alla laetavad toodete juures: GPR1, GPR1F, GPR1Y ja GPR3 klaaspiirde profiil. Reviti BIM-objektide kasutusjuhendi leiad video vormis siit, Archicadi BIM-objektide kasutusjuhend asub pdf-formaadis allalaetavas konteineris. Tegemist on parameetriliste BIM-objektidega, mis on kasutatavad vastava tarkvara piirete tööriistaga.

Alljärgnevas artiklis on täpsemalt kirjeldatud BIMi olemust ja võimalusi.

Mida tähendab mõiste BIM?

Laias laastus omab BIM kahte tähendust (1)„Building Information Modelling“ ja (2)„Building Information Management“ ehk siis vastavalt (1)Ehitusinfo modelleerimine ja (2)Ehitusinfo juhtimine. Tänases artiklis keskendume (1)Ehitusinfo modelleerimisele.

Mis see BIM on?

BIM tähendab kolmemõõtmelist mudelit ja infot ehk siis: BIM = 3D geomeetria + info (nt materjalide info vms).

Sõna BIM puhul on kahtlemata rõhk „I“ ehk informatsioonil. Kui minna ajas kümmekond aastat tagasi, siis võiks öelda, et BIM on koguaeg ehituses kasutusel olnud, ainult teisel kujul. Kui ehitusobjektil oli vaja paigaldada nt klaaspiire või õõnespaneel, siis selle sama klaaspiirdega pidi kaasas olema ka 2D joonis ja andmeleht koos toodet iseloomustavate näitajatega. Nüüd on see sama informatsioon lihtsalt liidestatud 3D mudeliga ning sellest samast mudelist on võimalik kätte saada toote spetsiifiline info, 2D joonised jne.

Mis kasu BIMist on ehitajale?

Ehitaja saab endale projekti, mis on oluliselt paremini läbimõeldud. Mudelprojektis esineb kuni 90% vähem vigu kui 2D projektis.  See tähendab, et ehitusplatsil on vähem improviseerimist ja nö põlveotsas lahenduste teostamist. Lõpetuseks saab tellija endale paremini läbimõeldud ehitise. Hästi koostatud BIM mudelist on võimalik kiiresti ja mugavalt kätte saada materjalide mahud, koostada täpsemaid ajagraafikuid ja mudeli põhiseid eelarvesüsteeme jpm.

Mis kasu on BIMist materjalitootjale?

BIM mudelit võib piltlikult öeldes ette kujutada legona, mille klotsideks on rõdupiire, aken, uks, valamu, köögilaud ja kontoritooli ehk BIM objektid. Nad ei pruugi üksikult omada palju väärtust. Tervikpildis, nt ühe büroohoone tervikmudelis, omavad need elemendid aga märkimisväärset tähendust nii arhitektile, projekteerijale, ehitajale kui ka tellijale. Eespool mainitud lego klotsid aitavad hoone mudeli lihtsalt koostada, kasutades turul olemasolevaid ja pakutavaid lahendusid. Selline lähenemine aitab kokku hoida kõigi osapoolte tööaega. Arhitekt ei pea toodet välja mõtlema, ehitaja saab kiiresti täpse ülevaate ja mahud. Tellija saab paremini läbimõeldud lahenduse ja täpsema teostusmudeli. Kõik võidavad.

Mis asi see BIM „lego klots“ ehk BIM objekt on?

Sisuliselt on BIM objekt digitaalne kaksik mingisugusest konkreetsest tootest. Toote all pean silmas nt ust, akent, uksekäsipuud, trepipiiret, taridetaile, kinnituselemente, valgusteid jne. Toode, mida saad minna vaatama nt mõne ettevõtte esindusruumi on nüüd digitaalsel kujul ja virtuaalselt Sinu ees, mis on mõeldud kasutamiseks arhitektile või projekteerijale terve hoone/rajatise kontseptsiooni lahendamisel.

Saavutamaks stabiilsus ja efektiivsus ehituse elukaares tervikuna, on oluline, et sisuliselt iga materjalitootja hakkaks „BIM keeles rääkima“ ning omaks oma toodetest neid samuseid digitaalseid kaksikuid, mida projekteerija/arhitekt rajatise/hoone tervikpildi lahendamiseks kasutada saab. Ebaprofessionaalne oleks Eestis rajatavale büroohoone projektis kasutada USA tootja piirdeid või aknaid just seetõttu, et Eesti materjalitootjad ei käi kõik ajaga kaasas. 

Korraliku ülesehitusega BIM mudelist saab suhteliselt lihtsa vaevaga kätte adekvaatsed mahud. Nt kui palju mingi kindla suurusega piirdeid, aknaid, uksi mudelis on. Maksimaalnekasu BIMist tuleb siis, kui kõik osapooled omavad vastavat võimekust.

Milliseid tarkvarasid kasutatakse BIM mudeli loomiseks?

BIM mudelite loomiseks on maailmas arvukalt ja erineva võimekuse ning hinnatasemega tarkvarasid. Eestis ning Skandinaavias ühed enamlevinud tarkvarad projekteerijate ja arhitektide seas on Autodesk Revit, Archicad ja Tekla.

Autodek Revit on küllaltki universaalne tarkvara ning võimaldab teha nii konstruktsiooni kui ka arhitektuurseid lahendusi. Archicad on arhitekti suunitlusega tarkvara ning võimaldab kiiresti ja mugavalt hoone arhitektuurset mudelit ja kontseptsiooni luua. Tekla on rohkem spetsialiseerunud konstruktsioonide peale, nt teras, betoon ja raudbetoon konstruktsioonid ja mudelid.

BIM objektid võiksid ideaalis olla loodud mõlema tarkvara, nii Revit kui Archicad, kasutajaskonnale. Põhjus lihtne – ühe programmi loodud nt piirded, uksed, aknad ei avane teises programmis. Revitis loodud käsipuud ei avane Archicadis ning vastupidi. Sama kehtib nt taridetailide puhul. Ideaalne oleks, kui konstruktsiooni BIM objektid oleks loodud nii Revit kui ka Tekla tarkvara jaoks.

Mis on BIM kataloogid ja milleks neid vaja?

BIM kataloogid on erinevate materjalitootjate, tihtilugu teatud regiooni omade, tehniline raamatukogu projekteerijale/arhitektile igapäeva töös kasutamiseks ja töövoo lihtsustamiseks. Idee peitub selles, et iga materjalitootja ei peaks oma kodulehel üles riputama kõike tehnilist infot, BIM mudeleid, vaid kasutab selleks konkreetset keskkonda, kus arhitekt/projekteerija liigub. Valdavalt on nendel keskkondadel mingisugune otseühendus kasutatava BIM tarkvaraga – nt ProdLib digitaalsel tootekataloogil Revitiga, Archicadiga ja paljude teiste tarkvaradega.

Allikas: TULITEC

Kasutajasõbralik on see sellepoolest, et arhitekt/projekteerija ei pea tundide viisi aega raiskama tootja kodulehelt infot ja vajalike mudeleid otsides ja alla laadides vaid saab kogu vajaminevale ligi otse oma tarkvarast.

Kus algab ja lõpeb BIM?

Tegelikult algab BIM Tellija visioonist midagi luua ja samuti lõpeb Tellija juures, kui see visioon on saanud reaalsuseks. Nii on see tegelikult väldanud tuhandeid aastaid, kus ajaloo suurkujudel on olnud idee midagi teostada. Ainuke vahe seisneb selles, et kui algselt teostati projekte 10 aastat või vahel isegi eluaeg, siis tänapäeval rajatakse terveid linnakuid mõne aastaga. Kuidas? Vastus on lihtne. Kõik on muutunud efektiivsemaks. Inimkäte asemel on juhiga masinad või juba mehitamata masinad ja droonid, projekte ei tehta enam paberitel vaid kasutatakse selleks erinevaid 3D võimalusi. Suhtlus projekti osapoolte vahel on muutunud efektiivsemaks. Lihtsalt öeldes,  ei ole BIM lõppude lõpuks midagi muud, kui sama asja tegemine läbimõeldumalt ja efektiivsemalt. Samuti soov seda sama BIM mudelit kasutada hiljem hoone/rajatise halduses. Milleks koguda ja otsida informatsiooni ehitise kohta kolletanud paberilt projektiarhiivist, kui seda kõike on võimalik USB pulgale või pilverakendusse salvestada ning millele on ligipääs igal võimalusel garanteeritud?

Autor: Kaur Tull, TULITEC OÜ

Võta julgesti ühendust

Kui on küsimusi meie toodete, tarne või erilahenduste kohta, võta julgesti ühendust. Sinu kirjale vastab Marko ning kõige mugavam on kasutada allolevat kontaktivormi.

    Sinu e-post
    Sinu sõnum

    Marko Mätlik

    Eesti müügijuht